Taimed on elusorganismid. Neid saab nii värskelt kui kuivatatuna käsitleda kui bioloogilist materjali, mis tähendab, et aja jooksul nende omadused muutuvad. Taimed sisaldavad mitmesuguseid aineid, nii toitaineid, mineraale kui bioaktiivseid aineid, samuti erinevaid toimeaineid, mis avaldavad ravimtaimena kasutades organismile mõju. Sellised toimeained on näiteks eeterlikud õlid, flavonoidid, tanniinid, saponiinid, polüsahhariidid jne. Omaduste muutmise all peetakse silmas nii bioaktiivsete kui toimeainete sisalduse vähenemist taimes.
Kui kiiresti ravimtaime omadused muutuvad, sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige sellest, kuidas taimi on korjatud, kuivatatud ja hoiustatud. Õige käsitlemise korral säilib droog kvaliteetsena märkimisväärse aja. Peenema struktuuriga taimeosade (lehed, õied, ürt) säilivusaeg on 2 aastat, tihedamakoelistel taimeosadel (juured, risoomid, koor) 3 aastat.
Et ravimtaimed säiliksid väärtuslikuna, tuleb korjamise, kuivatamise ja säilitamise puhul silmas pidada mitmeid lihtsaid, ent olulisi asjaolusid.
Korjama peab taimi kuiva ja eelistatult päikesepaistelise ilmaga. Korjekoht peab olema puhtas ja looduslikus paigas, eemal teedest, intensiivpõllumajanduspõldudest ja kõrgepingeliinidest. Samuti ei tohiks taimi korjata lautade ja sõnnikuhoidlate lähedusest – seal kasvavad küll võimsamad ja rohelisemad taimed, ent need on ammutanud pinnasest palju lämmastikku. Liigne nitraadisisaldus aga koormab organismi ja võib omada tervistumisele vastupidist toimet.
Kuivatamine. Ravimtaimede kuivatamiseks on erinevaid mooduseid. Need võib siduda kimpu ja riputada üles õhurikkasse soojemasse ruumi. Taimed võib laotada õhukese kihina põrandale või sauna järelkuumuses lavale paberile kuivama (vältima peab ajalehel kuivatamist, kuna trükivärv sisaldab raskemetalle, mis võivad ravimtaimi saastada). Samuti võib kuivatamiseks kasutada praeahju pöördõhurežiimi või toidukuivatit. Tähtis on seejuures silmas pidada, et temperatuur ei tohiks ületada 40 kraadi.
Enne ravimtaimede hoiule panemist peab veenduma, et taimed on piisavalt kuivad. Selleks saab teha lihtsa testi – kui taime jämedakoelisem osa (näiteks leheroog või –vars) murdub krõpsuga pooleks, on taim piisavalt kuiv. Kui need osad on veel veidi nätsked, tuleb jätkata taime kuivatamist. Hea on ka teada, et mida kiiremini taim on kuivanud, seda väärtuslikum see on.
Hoiustamine. Hästi kuivatatud taime peaks hoiustama õhukindlalt ja pimedas ruumis, näiteks kapis klambriga klaaspurgis. Droogi võib hoida ka paberkottides või pappkarbis, kus see on tolmu eest kaitstud, ent sellisel juhul peab veenduma, et ruumi õhuniiskus oleks võimalikult madal ja ühtlane, vastasel juhul imab taim keskkonnast õhuniiskuse endasse ja ravimtaime head omadused kahanevad.
Reeglina aasta säilinud ravimtaimed on kasutuskõlblikud veel ühe aasta. Kui aga kuivatatud taime osa(de) värv või struktuur on muutunud (näiteks on taim koltunud, tumenenud, muutunud nätskemaks vms) või lõhn kadunud või muutunud, siis peaks uued taimed korjama, sest need ei ole enam hea kvaliteediga.
