Ravimtaimed

Tuntumad ravimtaimed ja nende kirjeldused (täiendamisel). 

Originaaltekstid Terve Elu kalender 2017. Autorid Ain Raal ja Kaia-Kaire Hunt.

Kuusk

“Varustab organismi C-vitamiiniga.”

NATURALINDA TOODETES ON KUUSEVAIK KATKISE KOHA SALVI SEES.
Igihaljas kuusepuu on valguse, kestvuse, uue aastaringi ja igavese elu sümbol, mis saadab inimest sünnist surmani. Kuusk on nii igapäevane, et tarbepuu kõrval unustame sageli, et kuuse puhul teada ka mitmeid raviomadusi. 
Kasvudes ja okstes on eeterlik õli, mis annab kuusele mikroobi-ja põletikuvastase toime. Kuusekasvude ja ka okaste tee leevendab köha ning varustab organismi C-vitamiiniga, kuusevaik puhastab haavu ja vähendab põletikku.  
 
Kas teadsid, et kõige esimene inimese koda – algeline püstkoda on just kuuse ümber loodud?

Raudrohi

“Põletikuvastase toimega.”

NATURALINDA TOODETES ON RAUDROHI SOOJENDAVA TINKTUURI SEES.

Raudrohi on laialt levinud taim, mille kohta räägib pärimus, et ukse ette istutatuna pidavat ta lausa kuradi eemale hoidma. Päris kindlasti aitab ta verel hüübida ja eks haavad tule sagedamini ikka raua läbi. Ja tõesti – vaadake ükskõik millist maastikku – raudrohi kasvab pea kõikjal, nii raudne on ta! Raudrohu puhul kasutatakse ürti, ehk taime maapealset osa. Raudrohi on põletikuvastase toimega, lisaks on tal uriinieritust soodustav toime ja ta toetab seedimist. Külmal talvepäeval pole midagi mõnusamat, kui külma saanud jalad kuuma raudrohuvanni pista.

Teed tee nii: 1 tl purustatud droogile kallata peale 1 kl keeva vett. Lasta 5 minutit tõmmata, jahutada ning juua lonkshaaval. 1 klaas päevas on hea abiline köha ja külmetushaiguste korral.

Raudrohtu olla hea amuletina ka kaelas kanda. Võib ju proovida – kes teab, mis veel juhtuma võib hakata!

Aasristik

“Usk, lootus, armastus.”

Aasristik on lillakaspunane ristikusort, mis maist septembrini heinamaid ja niite katab. Just õisikud ongi need, mida ka tervistumise eesmärgil korjatakse. Ehk oma õrna naiseliku oleku pärast on ristikut ikka peetud ka naistetaimeks – midagi, mis aitavat kuupuhastushädade puhul, sobivat nurgavoodinaistele või üleminekuea vaevuste korral. On teada ka, et aasristikust võib abi saada külmetushaiguste puhul. Selleks võta 1 spl peenestatud droogi, vala see üle 1 kl keeva veega ja jäta jahtumiseni seisma, kurna ja joo 1/2 klaasi 3-4 korda päevas. Ristikheinaleht aitab meil meeles pidada kolme olulist väärtust – usku, lootust ja armastust. Laialt on teada vanarahva uskumus, et neljalehelise ristikulehe leidjat ootab ees suur õnn ja hää tervis! Seega tasub suvel mõni ristikupõld ette võtta – vahest on seal kusagil see neljaleheline just sind ootamas!

Angervaks

“Magus,  mis paneb higistama” 

Angervaks lubab enda ürti ja õisi korjata juunist augustini, kuid on heaks kasutuseks just talvisel ajal – paneb higistama, suurendab uriinieritust ning vähendab põletikke, seega on hää eriti  külmetushaiguste  puhul. Vanasti on angervaksa ka seedehädade puhul tarvitatud ja võib tõdeda, et tema magus lõhn mõjub igal juhul turgutavalt. Ega maitselgi viga ole.

Lisaks teele võib proovida teha ka angervaksasiirupit. Selleks võtta liiter vett, kuuendik osa suhkrut ja paar peotäit angervaksa õisikuid. Vesi ja suhkur tuleb potti valada, kuumutada ja sulanud massile lisada õisikud. Segu tuleb lasta keema ja siis lasta sel seista, misjärel kurnata. Siirupist on hea teha magusat morssi, millel eriline maitse ja tervislik taim sees.

Angervaksa puhul teadis vanarahvas rääkida, et angervaksatee- või vann toob nägemusi tulevikust. Ehk tasub proovida, mine tea, mis mõtted vannis lebades või teed rüübates tulevad. 

Sookail

“Hingamisteede hädade vastu”

Sookailuga kaasneb terve rida igasugu müütilisi lugusid. Räägitakse, et soos või rabas olla inimesed just sookailu tõttu eksinud, näinud rabas uinudes  lausa kentsakaid unesid või ringi uidates nägemusi. Olgu sellega nagu on, kuid nii mõnelgi metsas käial ajab sookailu lõhn pea valutama. Seetõttu peetakse sookailu ka tugevaks nõiataimeks ja ettevaatuse tõttu on jäänud päris tihti tähelepanuta, et sookailu näol on tegemist ühe meie alade tugevaima köharohuga.

Lisaks abile hingamisteede põletike korral soodustab ta ka higi- ja uriinieritust. Selleks tuleb võtta 2 spl peenestatud droogi, valada see üle 1 kl keeva veega j a jätta kuni 5 minutiks tõmbama, siis kurnata ja juua 1/3 klaasi köha korral.

Sookailu soovitatud annust ei tasu ületada, sest muidu võib tõesti tema halvem loomus meid  kollitama tulla!

Petersell

“Põiehädade hirm”

NATURALINDA TOODETES ON PETERSELL HOOPIS RÕÕMSA SÜDAME ELIKSIIRI SEES. 

Aedpetersell looduslikult meil ei kasva – selleks tuleb ta ikka koduaeda külvata. Petersell on hea taim põiehädade korral, uriinieritust suurendava toime tugevuse osas talle, eriti seemnetele, peale põldosjaürdi meie maal konkurentsi ei kasva. Kasutamiseks sobib kogu taim – ürt, seemned, juured. Aedpeterselli saab korjata sisuliselt kogu suve –  alustades mais-juunis ja kui see aeg maha magada, saab sügisel jälle korjele minna. 

Petersellitee retsept võiks olla järgmine: võta 2 spl peenestatud ürti, 1 spl juuri või 1/2 tl seemneid, need tuleb üle valada 1 kl keeva veega ja lasta 10-15 minutit tõmmata, siis kurnata ja juua 1/3 kl kolm korda päevas enne sööki. 

Kas sinu petersell ei idanenud? Selle kohta teab vanarahvas rääkida, et esmalt peavad seemned minema sügavale maa alla vanakurja juurde ja uurima, kas selles majas on püksid naise jalas. On see nii, on petersell valmis idanema. Kui aga mitte – eks igaüks võib järeldused ise teha!

Accordion Content

Naistepuna

“Kurvameelsuse vastu – nii naistel kui meestel”

NAISTEPUNA ON KATKISE KOHA SALVI, LIIGESESALVI JA NAISTEPUNAÕLI SEES.

Nagu nimigi ütleb, on naistepuna näol tegemist naistetaimega – seetõttu oli kosjaviinale naistepuna lisades lootust, et tuleb kindel kaup. Naistepuna mahla punane värvus ja mustad täpid õitel on andnud ainest loota, et just see taim kurjad vaimud välja ajab – vanakuri olla taime väest niivõrd heitunud, et ise lausa need täpikesed õitele sisse torkinud. Olgu vaimudega kuidas on, aga naistepuna on  teada-tuntud kurvameelsuse vastane taim, millest nüüdsel ajal valmistatakse looduslikku antidepressanti. Muide, meestelegi.

Naistepunaõli on eriti hea peale määrimiseks mitmesuguste haavandite, haavade, nahapõletike, reumaatiliste vaevuste korral. Selle valmistamiseks segatakse 1 osa hästi kuivatatud ja peenestatud taimeürti 10 osa taimeõliga ja kuumutatakse seda 3 tunni vältel 60-80 kraadisel temperatuuril.  

Selleks, et naistepunale anda eriline vägi, teadis vanarahvas rääkida, et teda tuleb korjata jaanilaupäeva öösel, siis on ta tugevam, kui muul ajal ja muidu. 

Põdrakanep

“Põletikuvastase toimega.”

Kui naistepuna on naine taimede maailmas, siis põdrakanep võiks olla mees – nimelt teatakse põdrakanepit enamasti kui eesnäärme suurenemisest tingitud urineerimisraskuste leevendajat. Ka tema mõningane põletikuvastane toime kulub teinegi kord marjaks ära. Selleks võetakse 1 spl peenestatud ürti, valatakse üle 1 kl keeva veega, lastakse kümmekond minutit tõmmata, kurnatakse ja juuakse 1 kl kolm korda päevas. 


Ivan-tšai on põdrakanepi venekeelne nimetus, mis tulnudki sellest, et fermenteeritult tundub ta kangesti musta tee moodi olevat. Räägitakse isegi lugusid, kuidas teepuuduse ajal musta aasia tee pähe olla põdrakanepiteed müüdud.

Lisaks tee tegemisele on põdrakanepi värsked õied kaunis ja maitsev kaunistus salatis. Õisi ja ürti saab koguda peamiselt juulis ja augustis.

Põdrakanepi kasvukohtades meeldivat ka põtradel jalutamas käia. Ega’s muud kui tuleb enda hämaruses mõne põdrakanepi kasvuala juurde valmis seada ja ootama jääda – ehk õnnestub metsauhkust oma silmaga lähedalt näha!

Pohl

“Heade bakterite taastaja.”

Pohl, mida ka kuradimarja ja palumarja nime all teatakse, on oma igihaljaste võrsetega olnud hea kodukaunistustaim. Kuid veelgi enam on teatud tema häid maitse- ja raviomadusi. Imelised punased ja maitsvad marjad arvatakse olevat  head seedeelundkonna bakterite tasakaalustajad – nii võib neid süüa ka antibiootikumide kuuri ajal, et ravimite võtmine heade bakterite kooslust nõnda ei häiriks. 

Pohlalehtedel ja võrsetel on kuseteid desinfitseeriv ja uriinieritust soodustav toime, samuti on pohlalehed head liigesepõletike ja reuma korral. Pohlalehti võib korjata nii varakevadel kui hilissügisel. Nende toimete poolest on pohl otsekui leesika noorem õde, kelle lehtedest tehtud teed tuleb võtta pohla omast 3-4 korda vähem.

Pohlalehe teed tuleks valmistada nõnda: tuleb võtta 1 spl pohlalehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta 10-15 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1/3 klaasi 3 korda päevas söögi alla.

Karulauk

“Kevadine puhastaja”

Karulauk on taim, mida saab sageli juba märtsist koguda. Looduskaitse all olemise tõttu on mõistlikum mõnelt kasvatajalt endale koduaeda või rõdule taimeke istutada. Kui vaid tigusid ees ei oleks, sest nemadki peavad karulaugust vägagi lugu, nõnda et meile vaid tühjad pihud võivad jääda. Viimastel aastatel on eestlasi tabanud vaat et karulaugu buum, mis on mõistetav – ühe esimese rohelise söödava taimena kevadel pakub ta nii „puhastust“ kui ka vitamiine ning maitselt mehist tunnet. Karulauk soodustab uriinieritust, korrastab seedetegevust ja ennetab mitmeid viiruslikke haiguseid. Välispidiselt on karulaugumahl hea haavade parandaja. 

Karulauku võib süüa nii toorelt kui kuivatatult, söögiks on sobilikud nii lehed kui sibulad, kuid hea on teda süüa peale sööki – et laugu tugev toime liigselt seedesüsteemi ei ärritaks. 

Karulaugust võib teha ka tinktuuri, kallates ta üle viinaga, lasta paar nädalat pimedas seista, aeg-ajalt loksutades, siis kurnata. Vanarahvas teadis, et sellest saab abi ka vererõhuprobleemide puhul.

Karulaugu nimi tulevat aga sellest, et kevaditi karud taime enda puhastamiseks kasutanud. Kui sobib karule, siis miks mitte ka inimesele?

Must aroonia

” Antioksüdandid, vitamiinid, mineraalained”

Varakevadel on arooniate kogumiseni veel jupike aega minna, kuid tarvitamiseks on kevad just õige aeg. Aroonias on palju antioksüdante, vitamiine ja mineraalaineid, mis talvest väsinud keha turgutavad. Veelgi enam – arooniale omastatakse ka maksa kaitsvaid omadusi ja isegi räägitakse tema kasust II tüübi diabeedi ennetuses, kuid päris kindel see asi ei ole. Nagu seegi, et aroonia vererõhku langetavat, mis oleneb rõhust ja haiguse kulust.

Aroonia marju võib süüa toorelt, pressida neist marju kui teha kuivatatud marjadest pulbrit, mida siis enne sööki võtta. 

Kui tahtmine arooniast mahla teha, ole valmis selleks, et su mahlapress pärast enam päris puhtaks ei saagi. Või rõivad või laualinagi. Aga väekas jook on ju seda väärt!

Kibuvits

“Vitamiinipomm”

Kui tundub, et talvel on vitamiinivarud otsakorrale jõudnud, on üheks parimaks kodumaiseks “vitamiinipommiks”  sügisel korjatud kibuvits. Tõepoolest, tema kuni 5,5%-ni küündiva C-vitamiini sisaldusele pole meie maal kibuvitsa viljadele ühtki looduslikku konkurenti. Nii näiteks võib võtta 1 spl seemnevaba peenestatud kibuvitsamarju, valada üle 1 klaasi toasooja veega, milles on paar grammi sidrunihapet, jätta 30 minutiks kook seisma, segada ja kurnata. Juua võiks sellist jooki kolm korda päevas C-vitamiini saamiseks. 

Lisaks aitavad kibuvitsamarjad kaasa ka sapipõie ja maksa tööle ning soodustavad seedetegevust, seemned aga sisaldavad ainet  osteoartroosi valude leevendamiseks. 

Vanarahvas teab rääkida, et kui libahunti kibuvitsaoksaga puudutada, siis taig kaob ja hunt omandab jälle inimkuju. Kes selleks otstarbeks kibuvitsa kasvatamisel mõtet ei näe, võib maja ette istuda põõsa ilusate õite ja kaunite marjade pärast. Lisaks hoidvat see ka pikselöögi eemal.

Aedmajoraan

“Kõhu tervise heaks”

Aedmajoraani on lihtne segamini ajada hariliku punega – rahvasuus kannavadki nad mõlemad vorstirohu nime, erinevad ehk ennekõike sellepoolest, et üks tavatseb kasvada looduslikult metsades ja teeservadel, teine aga on nagu nimigi ütleb, kodutaim. Iseloomuliku lõhna ja maitsega on nad mõlemad. 

Aedmajoraani kohta on teada, et ta on hea taim kõhupuhituste leevendamiseks ning toetab ka muul moel seedeelundkonna tegevust – üle paari nädala järjest teda tarvitada siiski ei tasuks. Lisaks on vannina majoraan kasulik reuma-, podagra- ja teiste liigesepõletike raviks, kuid tema jaks võib nõrgaks jääda. Vanni tegemisel tuleb ämbritäiele kuumale veele lisada 50 g droogi, lasta sel tunnike seista ja valda siis vannivette. 

Majoraanil on veel üks tore kasutusvõimalus – tema lõhn on nii hää, et võid pidulikumal puhul kimbukese lauale panna või siis kotikese riidekappi – putukad hoiavad eemale ja meeldiv lõhn on otsekui maast leitud!

Nurmenukk

” Looduslik C-vitamiin

Nurmenukk on rahvasuus tuntud ka kui taevavõti – ju on siis tegemist taevaliku taimega. Ja tõesti – nurmenuku lehtedest ja õitest saab abi kevadisel ajal, kui väsitav talv kipub ka tugevamaid maha murdma. 

Nurmenukku korjatakse aprillis, mais ja juunis ning õisi võib koguda kas koos tupplehtedega või ka ilma. Lisaks rohkele C-vitamiinile on tal köhavastane toime ja kergelt higi- ning uriinieritust soodustav toime. See omakorda teeb nurmenuku sobivaks nii külmetushaiguste korral kui lubab teda kasutada üldise turgutava ja puhastava taimena. Iseenda kevadpuhastuseks justkui loodud!

Võid toimida järgnevalt: võtta 1 spl õisi või lehti, valada need üle 1 kl keeva veega ja jätta 10-15 minutiks seisma, seejärel kurnata ja juua 1-3 klaasi päevas.

Iselugu on juurtega: nende keetmisel saadud vesitõmmis lahtistab köha korral röga, kuid võtta tuleb seda vaid mõned supilusikatäied korraga.

Kui oled kontoriinimesena aga täiesti ära unustanud, mis aastaaeg käes on, siis nurmenukkude õitseaeg kannab kindlat sõnumit – kevad on kätte jõudnud ja suvi tulekul!

Paju

“Valu vaigistav, palavikku alandav, põletikuvastane”

Paju, puuna remmelgas, on üks väheseid taimi, mida annab ka külmal ajal korjata. Juba märtsis võib ta koor olla nii lahti, et seda hästi kätte saab. Pajukoor tuleb seejärel kuivatada, teha temast pulber ja ravimiks tuleb üle valada 1 kl toasooja veega, lasta sel aeglaselt keema minna, siis 5 minutit tõmmata lasta ja kurnata. 

Paju on aspiriini vanaisa, seega on tal ennekõike valuvaigistav, palavikku alandav, põletikuvastane ja trombide teket vähendav toime. Teadusemaailmas teatakse, et pajukoor  sobib alaseljavalu lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks, kuid unustada ei tasu, et tal on ka mao limaskesta ärritav toime. 

Kui sa pajule muud tervistavat kasutust ei leia, siis urbi (ehk soputa) urbepäeval iseend ja oma pere pajuoksakesega läbi – see toovat head õnne ja palju tervist!

Malts

“Parim salati- ja pestotaim!”

Malts polegi õieti ei ravim- ega maitsetaim., vaid tuntud pigem kui tülikas umbrohi. Kuid tegelikult on ta tähelepanu vääriv  söögitaim, mida niipea, kui ta nina mullast välja pistnud on, saab kasutada maitsvate salatite ja pestode valmistamiseks. Sünnib peale tõeliste toortoidufriikide proovida teistelgi!

Kõige lihtsama maltsapesto saad nii: korja peotäis mahlast värsket maltsa, lisa juurde oliiviõli, mõned basiilikulehed, soola. Soovi korral võid veel panna maitse järgi küüslauku ja jahvatatud india pähkleid. Sega kõik ühtlaseks massiks kokku ja imeline võileivakate on valmis. Ja kui toit on tervislik, siis võib loota, et terviski püsib parem.

Vahel võib värsket maltsapestot süües tekkida tunne, et saad aru, mis tunne on lehmadel esimest korda välja kepslema pääseda – sellist värskust sisse ahmides tahaks isegi rõõmsalt karata, sest võta või jäta – kevad on käes!

Saialill

” Hea taim maksale ja sapile”

NATURALINDA TOODETES ON SAIALILLESALV IMMUUNSUSTINKTUURIKATKISE KOHA SALVI JA SAIALILLEÕLI SEES.

Saialill õitseb küll pigem juunist oktoobrini, kuid tema kasulik mõju sobib kenasti ka kevadisse aega. Kui kevadel on mitmete pärimusmeditsiini allikate põhjal vaja maksa tegevusele kaasa aidata, siis saialill sellest just sobibki ja aitab ka sapi tekkele usinasti kaasa. Vesitõmmisena! Vajad aga temalt põletikuvastast mõju, siis tuleb vee asemel piiritus appi võtta.. Õli valmistamiseks soovitatakse purk värskeid saialilleõisi täis panna, kallata see toiduõliga triiki, sulgeda kaanega ja jätta viieks päevaks päikese kätte või sooja kohta. Selline saialilel karva  õli on hea erinevate  haavade puhul, aidates neil kiiremini paraneda.

Sissevõtmiseks erinevate kõhuhädade puhul ja põletike leevendamiseks võiks eelistada vesitõmmist.

Kas oled täheldanud, et saialille seemned on kenasti maitsva saiatoote – kringli – taolised? 

Võilill

“Siirupist kohvini :)”

Eestis ei olegi vist teist taime, mil oleks lausa omanimeline festival. Võilille õitsema hakkamine tähistab suve ja sooja saabumist, mis on ehk ka põhjuseks, miks võilille kasutatakse sageli armumaagias. Tuleb aga soovid lendkarvakeste peale lugeda ja teele puhuda!

Võilille saab tervise heaks kasutada kogu taime osas – kevadel või sügisel saab korjata juurt, õisikuid ja muid taime osasid aga sisi kui saab. Võilill toetab sapi teket ja toetab ka muul viisil  maksa rasket tööd, parandab uriinieritust, soodustab ja korrastab seedimist. Ja mida mõrum, seda parem. Seedimise toetamiseks on eriti hea võilillesiirup, kuid huvitav on teha ka võilillekohvi. Selleks tuleb juured röstida, tükeldada ja jahvatada. Juurde võib lisada kas röstitud tammetõrupulbrit või sigurijuurepulbrit. Tekkinud puru saab kasutada nagu tavalist kohvipuru. Tervislik ja kodumaine asendus kauge maa kohvitaimele!

Vereurmarohi

“Pigem välispidiseks kasutuseks

Vereurmarohi on üks vastuoluline taim. Iidsel ajal on seda peetud silmahaiguste leevendajaks ja ravimiks sapi- ja maksehaiguste puhul, kuid  silma sattudes võib see esile kutsuda tõsise kahjustuse ning nüüd on teada, et sapikivide korral võib sündida hoopis rohkem häda kui kasu.

Siiski on teada, et vähemalt algstaadiumis soolatüügastele on vereurmarohust abi saadud ja saab nüüdki. Samuti on see kasutusel erinevate näsade ja mõnedel andmetel isegi pahaloomuliste moodustiste puhul nahal, kuid siin pea sidet ikka arstiga.

Kui sa pole suur asjatundja, siis igal juhul ära vereurmarohtu sisse võta ja ära topi teda sinna, kus tema mõju sulle tundmatu on!

Muuseas – kui soovid endale vereurmarohu salvi teha, tea, et kõik seadmed, riided ja nõud, mis selle päikesekollase vedelikuga kokku puutuvad, selliseks jääma ka kipuvad. See aine on alkaloid berberiin.

Sidrunmeliss

” Vaimse tervise toetuseks

Suve alguses on nina välja pistmas sidrunmeliss, mis on ka meie koduaedade armastatud taim. 

Seda taime on vanal ajal ikka kurvameelsuse rohuks ja vaat et kõikeravivakski peetud. No pole ka ime – tasub vaid pea melissipuntrasse pista, kui kõik meeled saavad tubli annuse kerge sidrunilõhnaga kosutust!

Sidrunmeliss on nüüdisajalgi  kasutusel ärevuse, närvilisuse, unehäirete, uinumisraskuste korral, millele isegi teadlased väga vastu ei vaidle. Teatakse, et ta toetavat ka seedimist, vähendab üleminekuajavaevusi ning on ka külmetushaiguste puhul hea tervise taastamise toetaja, iseäranis koostöös ja segus teiste ravimtaimedegaÜksi jääb ta mõju mõnigi kord nõrgaks.

Olgu siinkohal ära toodud ka üks retsept: võta 1 spl peenestatud droogi, vala see üle 1 klaasi keeva veega, jätta see 10 minutiks tõmbama, siis kurnata ja juua klaas lonkshaaval hea une saamiseks või klaasike kolm korda päevas muude melissiga leevendatavate vaevuste puhul. 

Paar melissitaime oma peenrasse või rõdupotti istutanuna võid olla kindel – kui talle kasvukoht meeldib, levib ta kiiresti ja kasvab rüümsasti. On usutud, et melissiteed joov inimene pole kunagi haige – seetõttu ehk pole terve peenra melissga täitumine sugugi halb? Aga talvine külm võib ta ära võtta.

Koirohi

“Mõruduse kuningas”

NATURALINDA TOODETES ON KOIROHI KÕHUTILKADE SEES.

Suve alguses annab juba nii mõnelgi pool korjata koirohtu. Tegelikult pole koirohtu isegi korjata vaja – koirohi on selline imeline taim, et tema mõruaineid sisaldav eeterlik õli lendub koos sooja õhuga – nii pole koirohu toime saamiseks vajagi muud kui taimepuhma juurde platsi võtta. Nii pea kui keel tunneb mõrudat maitset, alustabki koirohi oma vääramatut tööd.

Vanarahvas teab rääkida, et liigesevalude vastu olla abi saadud koirohuvannist. Igatahes söögiisu tõstab mõru-mõru koirohu tee päris kindlasti ja parandab seedetegevustki ja kui söögiisu suurendamiseks piisab vaid suu loputamisest, siis muu mõju tarvis tuleb tee ikka alla neelata. Või siis tinktuur.. Miks siis mitte  teda peenral või looduslikul rannaniidul vaadelda, imetleda ja seeläbi koirohu tervistavast mõjust osa saada.

Iseloomuliku lõhna tõttu kasutatakse koirohtu ka putukapeletina. Eriti koide puhul tasub oksake riidekappi riputada, eks siit nimigi.

Kask

“Vee väljutaja”

Kellel jalad tursesse kipouvad minema ja organismis liigset vett, võib proovida kaselehe teed. See on vana hea ja ohutu vahend, kuid suurema tervisehäda korral pöördutagu ikka tohtri poole.

Selleks võib korjata lehti või pungi, lisada 1 spl peenestatud droogile 1 kl keeva vett, lasta sel 10 minutit seista ja seejärel kurnata. 3-4 klaasi päevas söögiaegade vahel juures aitab “loputada” läbi kuseteed, lisaks on taoline tee hää reuma, tursete külmetushaiguste puhul. 

Kase lehte minek tähendab ikka suve algust, kask on naiselik ja lohutav, valgekoorelise lehtpuuna on ta uuenemise sümbol.

Kasepärjad on olnud traditsiooniliselt armastaja kingitus. Ehk on kasevitski pigem armu kui hirmu sümbol?

Metsmaasikas

” Maitse ja tervis”

Metsmaasikas on senini paljudele suve sümbol – eks kanna ta värv, maitse ja lõhn kõike seda, mis suvest suve teeb – päikest, rõõmu, rahulolu, armastust. Noppides raiesmikul punaseid marju, ei ole sageli meeleski, et lisaks hääle maitsele on metsmaasikas ka tuntud ravimtaim. Lisaks marjadele kasutatakse ka lehti, mida võib koguda kogu suve jooksul. 

Maasikalehetee on oma peamiselt toimelt otsekui kase kaksikõde. Lisaks uriinierituse suurendamisele võib seda rüübata ka külmetushaiguste korral, välispidi on lehetõmmis hea vahend naha- ja limaskesta põletike korral. 

Magusaid vilju võib süüa aga ka lihtsalt rõõmuks – et suvi oleks täiega suvi ning pimedal talveajal oleks, mida mäletada ja millest unistada!

Palderjan

“Närvide tugevdamiseks, ärevuse vastu”

NATLURALINDA TOODETES ON PALDERJAN RAHULIKU MEELE TINKTUURI SEES.

Suvine aeg toob küll kaasa päikese ja valguse, kuid vahel paneb inimesed hoopis ületöötamise rakkesse – iga valge hetk tuleb ju ära kasutada! Selleks, et krussi keeratud närvidele sirutust anda, on hea võtta sügisel kogutud palderjanijuurt. 

Palderjanil on rahustav ja und soodustav toime. Palderjanilt korjatakse varakevadel ja sügisel maa-alust osa. Palderjanijuurikast ja –juurtest pole koduse ravimine  valmistamine kuigi lihtne, pöördutagu pigem apteegist pakutu poole. Küll aga võib ise proovida taimest teha leotist või keedist ja seda hea une saavutamiseks vanniveele lisada.

Palderjani omistatakse ka rida maagilisi omadusi, kuni selleni välja, et see aitab tootemloomadega suhelda. Kui kahtled palderjani imelistes omadustes, kutsu kass appi selgust majja tooma – küll tema juba teab! Kuid ega iga kass palderjani ihaldagi.

Teeleht

“Toob tervist haavadele ja köhale”

Teelehega meenub ilmselt enamikel ennekõike katkine põlv lapsepõlves, kuhu vanaema ikka teelehe peale kleepis. Just erinevatele muhkudele, kriimudele, villidele, paisetele, konnasilmadele, kärnadele on ikka rahvameditsiinis teeleht asetatud. Teelehest saab ka aga teed, mis aitab esmajoones köha puhul. 

Selleks võetakse 1 spl peenestatud droogi, valatakse üle 1 kl toasooja veega ja jäetakse 10 tunniks seisma, siis kurnatakse ja juuakse 1 klaas kolm korda päevas. Sama vedelik sobib välispidiseks kasutamiseks kergemate naha- ja limaskestapõletike puhul. 

Teeleht olla oma nimetuse saanud sellest, et ta kasvab teedel ja teede ääres. Eriti vägev olla aga teeristil kasvav teeleht – tead sa mõnda looduslikult puhast kohta, kus teeristil teelehti korjata saaks?

Üheksavägine

” 99 häda vastu!”

NATURALINDA TOODETES ON ÜHEKSAVÄGISE VEND KÕRGE VÄGIHEIN IMMUUNSUSTINKTUURI SEES.

Nagu nimigi ütleb – tegemist on tõeliselt väeka taimega! Üheksavägisega pidi lausa saama 99 haiguse vastu astuda, sealhulgas kurja silma või kurja sõnaga kaetamise vastu. 

Tänapäeval peetakse üheksavägistki heaks köharohuks, aga välispidiselt ka limaskestade põletike leevendamise abivahendiks. Ka haavarohuna võib teda kasutada. Kuna üheksavägisel on bakteritsiidne mõju, siis sobib ta ka igasuguste muude põletike korral toetava vahendina kasutada. 

Retsept üheksavägise teeks võiks olla järgmine: võta 1 spl peenestatud droogi, vala see üle 1 klaasi keeva veega, lase 10 minutit tõmmata ja kurna. Juua tuleks 1 klaas kolm korda päevas, vajadusel võib sama teega ka kurku kuristada. 

Üheksavägine on mitme teise mailaste sugukonna kuuluva taime sarnane. Ole siis tähelepanelik taime tuvastamisel, muidu jääb ehk mõni nõidusest tulnud haigus seljatamata!

Aedtill

“Lisaks maitsetaimele ka hea kõhurohi”

Aedtill on küll vist koduaedade üks levinumaid maitsetaimi. Vanarahvas teadis rääkida, et juba tilli nuusutamine andvat maagilist jõudu ja aitavat end halva eest kaitsta. Meestel aga aitavat naisi ligi meelitada tillivannis kümblemine…

Rohkem kui arumumaagias, on till kasutusel olnud maitsetaimena, kuid tal on ka rida tervistavaid omadusi. Nii leevendab till kõhupuhitusi ja spasme, soodustab uriinieritust ja imetavatel emadel soodustab rinnapiima teket. 

Aedtillist hea tee tegemiseks tuleb võtta 1 tl seemneid või 1 spl peenestatud ürti, valada see üle 1 kl keeva veega ja jätta 10-15 minutiks tõmbama. Peale kurnamist tarvitada 1-2 spl 4-5 korda päevas kõhuvalu ja gaaside ning muudegi seedehäirete korral. 

Ja muidugi ei tasu unustada värsket aedtilli pista värskete kartulite keeduvette – maitse saab olema imeline!

Kurgirohi

“Toidulauale ja kurbuse vastu”

Rahvameditsiinis peetakse kurgirohtu puhastavaks ja kurbusevastaseks taimeks, tema nime teine pool „rohi“ lubabki oodata siit ravimit. Nüüdsel ajal arvatakse aga, et kurgirohtu võib kasutada ennekõiker  toiduks ja toidu maitsestamiseks – sel juhul tarvitatakse kurgimaitselisi lehti ja võrseid värskelt. Ravimtaimena ta kuigi tegija pole, kuid tema teed tasub näiteks külmetushaiguste korral proovida ikka.  

Tee valmistamiseks võetakse 1 spl ürti (õitest, lehtedest) klaasi keeva vee kohta, hoitakse kaane all või termoses 5 tundi, seejärel lisatakse pisut mett ja tarvitatakse 3 spl päevas 6-7 päeva järjest.

Toiduks kasutatakse värskeid lehti ja võrseid, värskeid meemaitselisi õisi kasutatakse maitseaineks. Eriti põnev on praadida kurgirohu lehti võis – selgub, et tervistav taim võib olla ka imeliselt maitsev!

Piparmünt

” Peamiselt seedehädade vastu”

Piparmünt on küll vist taim, mis maitse- ja teetaimena tutvustust ei vaja, kuid vähesed teavad, et lisaks maitse- ja teetaimele on müntidele omistatud läbi aegade kaitsvaid ja õnnistavaid omadusi. Kes teab, kuid igatahes suurepärane lõhn ja maitse on nagu maast leida. Ehk seepärast ta meie koduaedades nii sageli esinebki?
Piparmünti tuleb koguda õitsemise alguses ja  hoida hästi suletud anumas (selleks peab ürt muidugi korralikult kuivatatud olema). Ja kui ükskord pole piparmündil enam iseloomuliku piparmündilõhna, siis on ta lakanud olemast õige piparmünt, ent sünnib vanniveele lisada veel siiski. 

Väeka taimena on mündil palju kavalust varuks. Jätame vanarahvale uskuda, et  lahja piparmünditee on mõjult rahustav, kange aga ergutav. Küll aga on piparmünt hea vahend seedehäirete puhul ja iivelduse vähendamiseks, aga ometi ei sobi ta sapikivitõve ja kõrvetiste ning reflukshaiguse korral. 

Kui sulle piparmünt teeks ei sobi, võid riputada kimbukese tuppa – see teeb toaõhu värskeks ja meele erksaks. 

Humal

“Hea une taim”

Kas nüüd just seetõttu, et humal kanepiliste sugukonda kuulub või mingil muul põhjusel seostatakse humalat joovastuse, aga ka meeste voodirammu kahanemisega. Kõigel on oma hind. Rahvakeeli humalakäbid, tegelikult aga emasõisikud on ennekõike teada-tuntud kui rahustavad, uneaega pikendavad, söögiisu tõstvad taimeosad, kuid nende kasutamise eest tuleb maksta vajadusega tavalisest sagedamini vett lasta.

Retseptiks pakutakse võtta 1 spl peenestatud droogi, kallata see üle 1 klaasi keeva veega, lasta vähemalt 45 minutit tõmmata ja kurnata. Pool klaasi 3 korda päevas aitab ärevuse, erutuse, uinumisraskuste ja unehäirete korral.

Vanarahvas soovitab ka humalakäbisid padja sisse panna – no kas pole siis mõnus humalalõhnas uinuda! 

Aed-liivatee ehk tüümian

“Köhale ja külmetusele”

NATURALINDA TOODETES ON AED-LIIVATEE NÖHASALVI (HINGAMISTEEDE SALVI) SEES  AGA TEMA ÕDE NÕMM-LIIVATEE ON KATKISE KOHA SALVI SEES.

Tüümian on vabas looduses kasvava nõmm-liivatee koduaia sõsar, kuid toimeainete rikkuselt temast hoopis vägevam. Liivateega täidetud madratsil olla legendide järgi täheldatud kõikvõimalikke tervendavaid omadusi. Arvestades kui hästi see taim lõhnab, ei ole kindlasti kahtlust selles, et juba sellisele padjale heitmine viib mõtted hädadest eemale. 

Aed-liivateed on kasulik korjata õitsemise ajal juulis-augustis, aga vaja võib seda minna hoopis sügisepoole – nimelt on taim hää abiline köha ja teiste hingamisteede põletike ning külmetushaiguste korral. 

Tervistavat taimeteed tee järgnevalt: võta 1 spl peenestatud droogi, vala üle 1 kl keeva veega ja jäta 10 minutiks seisma, seejärel kurna. Joo 1 kl kolm korda päevas köha ja teiste ülemiste hingamisteede põletikega kaasnevate külmetushaiguste korral. 

Ööriiete kappi võid aga panna väikese tüümianikotikese – ehk aitab meeldiv lõhn terveneda ka une ajal.

Islandi samblik

” Köha lahtistamiseks”

Kes meist ei teaks Naksitralle, kus Sammalhabeme habemes kasvas hea külmetusrohi „põdrasammal“. Tuleb välja, et tõelisel põdrasamblal pole küll külmetusvastase teega miskit pistmist, kuid kas just Naksitrallide pärast või mingil muul põhjusel on islandi käokõrv just selle nimetusega inimeste mällu sööbinud. 

Islandi samblik on hea hingamisteede põletikuliste haiguste, esmajoones lahtistamist vajava köha puhul. Selleks on hea teha teed: 1 spl samblikku kallata üle 1 klaasi keeva veega. Juua pärast iga toidukorda 1/3 klaasi. Kui köha on tõsine, siis tõhusaima keedise saab lisades islandi samblikule võrdses koguses männikasve. Lisaks võib juurde panna mett ja suurepärane köharohi on saadud, mis aga lastele ikka veel mõru maitse tõttu ei pruugi sobida.

Oled märganud, et islandi samblik oskab sinuga hästi peitust mängida? Alati polegi teda männimetsa all nõnda kerge märgata. 

Apteegitill

“Suurepärane kõhurohi”

Apteegitill, tuntud ka kui ristköömen või vürtsifenkol, on tugeva iseloomuliku lõhnaga vürtsitaim. Aja jooksul on apteegitillile omistatud erinevate mürkide vastumürgi toimet, tõsisemalt võttes on ta „kõigest“ suurepärane kõhurohi – eriti ülesöömise, seedevaevuste ja kõhugaaside puhul on apteegitillitee või -mesi hindamatu väärtusega. Boonuseks on ristköömne mikroobidevastasus ja omadus röga lahtistada.

Ristköömnemett tee nii: võta 20 tilka apteegitilli õli ja hõõru läbi umbes sama koguse meega. Seejärel lisa mett kuni 1 kg-ni. Päevas võiks tarbida 10-20 g seedimise korrastamiseks.

Apteegitilli leotamine punases veinis pidi parandama seksuaalelu. Veiniga, muidugi, ei tasu siiski liialdada, muidu on tulemus vastupidine. Nagu ristiköömnegagi.

Jõhvikas

“Vitamiin hingele ja kehale”

Jõhvikat on küll vist lausa imerohuks peetud – pärimuse järgi ei ole palju hädasid, mille vastu ta ei aita! Igal juhul on väga mõnus juba sügislõhna ilmnedes minna rabasse neid punaseid marju noppima – vähemalt hing ja vaim saavad kosutust! Sestap on jõhvikas hingele vitamiin.

Jõhvikaid tasub süüa nii toorelt kui külmutatult (maohädadega inimesed siiski ei peaks palju neid tarbima), ja marjadest võib abi saada üldtugevdava vahendina ja põiepõletiku korral. Jõhvikamahl on mõnusalt hapu ja kustutab hästi janu.

Lisaks laialt levinud jõhvikamoosile, võib proovida jõhvikaid süüa hoopis salatina. Selleks tuleb riivida jämeda riiviga kõrvits, jõhvikad roossuhkruga segada ja katki suruda ning kõik koos siis läbi segada. Oh mis maitsev roog see on!

Jõhvika teine nimetus on kuremari, sest kured armastavat seda süüa. Minnes sügisel metsa jõhvikale, saab nõndaviisi püüda kaks kärbest ühe hoobiga – vaadelda linde ja saada ka korvikese väärt kraami täis!

Mustikas

” Aastaringseks korjamiseks”

Mustikaid võib küll korjata pea terve aastaringi – marju leiab juulis ja augustis, lehtede aeg on mais ja septembris, varsi saab korjata jaanuarist detsembrini. 

Rahvasuu teab, et mustikal on halba eemalhoidvad omadused, täna teavad aga paljud, et mustikas on kasulik ka tervisele – ennekõike teatakse seda imehead marja kui seedetegevuse korrastajat. Mustikamarja teatakse ka nägemise soodustajana. Mustika mitmedki muud huvitavad mõjud vajavad veel uurimist. Kõige parem viis mustikat tarbida on ikka teda otse metsas peost süüa. Kui see võimalus puudub, on kõhule soodsad raviomadused küll ka kuivatatud marjadel, moosil ja kompotil. 

On öeldud, et kui tahad oma kaaslasega pidada intelligentset vestlust, tasub pakkuda suhkrusse või meesse kastetud mustikaid. Mõne igava vestluse puhul võib ju proovida – kahju ei saa sest kindlasti sündida!

Pihlakas

“Vitamiinirikas kõhurohi”

Pihlakal on vanarahva üteluste kohaselt mitmeid maagilisi võimeid. Nii pakub ta kaitset majale, mille ees ta kasvab ja kodule, mille uksele on pihlakaoks või marjadest pärg riputatud. Ja kui pihlamarjale otsa vaadata, siis tõesti on seal justkui viisnurkne nõiamärk…

Mine võta kinni, kas just seetõttu või mingil muul põhjusel, aga pihlakas on ikka rohkem kui pihlakas, mitte aga sedavõrd  väekas ravimtaim, kuigi vitamiine ta annab ja toetab  seedeelundkonna tööd. Kellel kolesteroolisisaldus kõrge, võib pihlakamarjadega mõnda aega proovi teha. Tasub teada, et pärast läbikülmumist pihlakamarjade mõru maitse väheneb.

Pihlakat võid kasutada nii: pressi marjadest mahl ja võta 1 spl 3-4 korda päevas. 

Kui lähed metsa jalutama, võta pihlakast kepp toeks – nii pidi teekond iseäranis meditatiivne olema ja eksimine olla ka välistatud!

Tamm

“Põletike vastu ja seedimise heaks”

NATURALINDA TOODETES ON TAMMEKOOR KÕHUTILKADE SEES.

Tamm on kõrge, tamm on vägev, õige kaugele ta nägev. Eestlastele on tamm  püha hiiepuu, õigemini üks sagedasemaid nendest. Suur ja vana tamm on jõu ja väekuse, vastupidavuse ja loodushoiu sümbol – eesti krooni paberrahalgi oli Eesti ühe tuntuma tamme,  Tamme-Lauri tamme pilt.

Tamme kõige enimlevinud tervist toov osa on selle koor. Tammekoorest tehtud ravim on kootava  toimega ning seetõttu heaks vahendiks hamba-, igeme-, suuõõne-, neelupõletike, erinevate haavade ja põletike raviks 6-7 korda päevas.  Selleks tuleb võtta 2 spl peenestatud koort, keeta see 1 liitri veega, lasta 45 minutít seista ja kurnata. 

Tervistavad on rahvameditsiini meelest  tõrudki – neile viina peale kallates saab hea tõmmise, mida valutavatele liigestele määrida.

Tammekoort kogutakse mais ja juunis, kuid suurima tänu, austuse ja ettevaatusega ning vaid noorematelt okstelt, et sellega puule liiga ei teeks. Kunagi ei võeta ühelt tammelt koort liiga palju. Vaid mahakukkunud tõrusid võid metsas korjata, palju jõuad – või no mõned võid ju metsanotsudele meeleheaks siiski tamme alla jätta!

Rukkilill

” Kaunis taim tee ja vee sisse, kasulik pealekauba”

Rukkilillest on vanade uskumuste järgi ikka kaitset otsitud musta maagia ja kurjade vaimude vastu. Ehk seepärast on ka ta meie rahvuslill, kaitsmas eesti rahvast? 

Olgu kuis on, kuid vaidlematult on rukkilill kaunis lill õitseajal ning korralikult kuivatades (kiiresti, kuivas ja hämaras) jagub sinist värvi hiljem ka tee sisse. Rukkililletee soodustab uriinieritust, ergutab seedimist ja on hea juua ka külmetuse puhul. Jahutatud teest saab head kompressi väsinud silmadele.

Rukkililleteed tasub teha klaasist kannus – siniste tähekeste hulpimine vees teeb päris kindlasti hingele pai!

Pärn

“Tugevalt soojendav ja rahustav taim”

TOODETES ON RAUDROHI SOOJENDAVA TINKTUURI SEES.

Pärna ehk niinepuud peetakse arstiteaduse vanaemaks. Pärnaõite kogumise aeg on võrdlemisi lühike ja tuleb õigesti, ikka õitsemise järgi ajastada. Kui tamm on mehe võrdkuju, siis kaasaks sobib talle kõige paremini just pärn. Juba oma lehtede kujult on ta üpris südamlik puu.

Pärn on üks enim sooja andvamaid taimi – võta 1 spl peenestatud pärnaõisi, vala üle 1 kl keeva veega ja jäta 10 minutiks seisma, seejärel joo võimalikult kuumalt 1 klaas kolm korda päevas – see ajab higistama ja aitab palavikku langetada, eriti kui lusikatäie mustsüstramoosi lisad. Võimalik, et pärn aitab organismi vastupanuvõimet 

Pärna väekust tõestab ka see, et mitmed meie esivanemate hiiepuud olid pärnapuud. Kui suvisel ajal õitsva pärna all seista, on magus lõhn ja mesilaste sumin tõesti midagi erakordset, midagi, mis hellitab hinge isegi ilma pärnaõisi sisse söömata.

Aedsalvei

“Liigse higistamise vastane”

NATURALINDA TOODETES ON AEDSALVEI IMMUUNSUSTINKTUURI SEES.

Aedsalveid maikuus süües elavat sööja igavesti, teab üks uskumus rääkida. Kas just igavese elu seeläbi saab, on tunnistajate puudumise tõttu raske tõestada, aga mitmeid raviomadusi kannab see peamiselt aias kasvav taim siiski. 

Kui pärn ajab higile, siis salvei takistab liigset higistamist. Aedsalveil on põletikuvastane ja seedimist korrastav toime ning ta aitab parandada enesetunnet külmetushaiguste korral. Liigset seespidi tarvitamist tuleks aga võimalike kõrvaltoimete tõttu piirata. Kui kurk on valus, tasub proovida kuristamist salveiteega, nohu korral võib auru sisse hingata.

Võid proovida ka salveikonjaki tegemist – pista salveiürt 40-kraadise alkoholi sisse, hoia jooki soojas või päikese käes paar nädalat. Seejärel on valmis hää tervisejook, mida külmetumise korral sortsuke sooja tee sisse panna.

Paiseleht

” Hea kõhule, hea köhale”

Paiseleht, nagu nimigi ütleb, on rahvapäraselt olnud kasutuses loodusliku vahendina paisete alandamiseks. Hoopis vähem on aga teada tema hea köha ja bronhiidivaevuseid leevendav toime. Paiselehetee aitab röga veeldada, teeb selle lahti ja aitab köhast sestap kiiremini lahti saada. 

Paiselehti saab korjata kogu suve jooksul kuiva ilmaga, kuid nende kuivatamine võib osutuda väljakutseks – õigeks korjamiseks on vaja panna karvane pind ülespoole ja neid ei tohi kuivatamise ajal segada. 

Paiselehetee tegemiseks tuleb võtta 1 spl peenestatud droogi, valada see üle 1 kl keeva veega ja jätta jahtumiseni seisma, aeg-ajalt segades. Seejärel tuleb vedelik kurnata ja juua 1/2 kolm korda päevas köha ja kopsuhädade puhul ning segu võib kasutada kuristamiseks neelu- ja suulimaskesta põletike puhul. 

Paiselehe lehtedele lisaks võib korjata ka õisi. Kes taimi liiga hästi ei tunne, neile on hea meelde tuletada, et kevadised esimesed kollased korvõiekesed ei ole mitte võilill, vaid justnimelt paiseleht, kelle lehed näitavad ennast ilmarahvale õitest hiljem.

Kadakas

“Reuma, ishiase, artriidi ja podagra leevendamiseks”

Kadakasuitsul olla imeline tervendav toime, mis pole tänapäevalgi ununenud ja eeterliku õli ning selle koostisele tänu osaliselt tõelegi vastab. Kadakamarjadel olevat eriline nõiamärk Mõni jälle laidab jutu maha – olla kõigest Mercedese kaubamärk, aga eks vaata ise.

Kadakasuitsulõhn on igal juhul mõnus vägev, nii et tasub seda proovida ka ilma otsese probleemita. Lisaks kadakasuitsule ja kadakasele vihale pakub kadakas  augustist oktoobrini meile muudki, aga korjamiseks sobivad ikka vaid need sinakasmustjaks küpsenud viljad, rohelised jäägu järgmiseks aastaks.

Nendest viljadest valmistatud viinatõmmist kasutab rahvameditsiin  reuma, ishiase, artriidi ja podagra leevendamiseks ja välispidiselt aitavat see leevendada liiges- ja lihasvalu. Selleks  võta 2 spl purustatud kadakamarju, kalle see üle 1 kl kange viinaga ja jäta 10 päevaks pimedasse seisma, aeg-ajalt purki loksutades. Seejärel tuleb valmis vedelik kurnata ja ta on kasutamiseks valmis. 

Paar kadakavilja  toorelt või kuivatatult süües aitab seedimist korrastada ja kõhugaase vähendada, kuid suurem kogus võib ärritada neerusid. Külmetushaigustegi korral saab kadakast mõningat abi.

Varemerohi

“Luukuduja”

NATURALINDA TOODETES ON VAREMEROHI LIIGSESALVI SEES.

Üks Eesti suuremaid taimetarkasid peab varemerohtu oma lemmiktaimeks. Eks ta õige ka ole – ükskõik kas probleemiks nihestus, põrutus, muljumine, luumurd, väljaväänamine, kahjustunud sidekude, isegi luupõletik – siin tuleb varemerohi appi. Samuti reuma- ja närvivalud saavad just varemerohust leevendust. 

Varemerohi on lopsakas ja ilusate lillakate õitega, kuid väekaim osa asub hoopis maa all – juurtes. Juuri on hea korjata varakevadel või sügisel – septembris-oktoobris. Kõige kindlam on varemerohtu kasutada välispidiselt, kuigi teadjamad oskavad ka sisemisi hädasid selle omapärase taimega ravida. 

Varemerohust ravimite tegemise õpetusi on mitmeid, kuid üks lihtsaim olgu ka siin ära toodud: 

Võta 10 g peenestatud juuri, lisa 200 ml viin aja jäta 7 päevaks seisma, vahepeal loksutades. Seejärel tuleb vedelik kurnata ning on valmis kompressina tarvitamiseks.

Kui varemerohu enda peenrasse kasvama tood, siis arvesta, et tal on kombeks iga aastaga aina suuremaks ja kogukamaks paisuda. Nõnda  teeb sellise taime aianurgas omamine kogu aiagi väekaks.

Villtakjas

” Mitmekülgselt kasulik tüütus”

Takja tunneb küll vist iga taimekaugegi inimene ära –  mis veel haagiks iga võimaliku pehme riideeseme ja jalanõu külge, kui mitte takjanutid? Takjas on tegelikult lisaks tüütusele ka hää abiline, omamoodi pioneertaim – kus midagi muud veel kasvada ei taha, sinna teeb takjas endale kodu – hiljem teistel taimedel hea tulla.

Takjajuure teeks võta 2 tl peenestatud juurt, vala see üle 1 kl veega ja keeda madalal tulel 10-15 minuti, seejärel kurna ja joo 1 klaas söögikordade vahel ainevahetuse kiirendamiseks, põletike vähendamiseks ja uriinierituse suurendamiseks. Võid seda ka furunkulitele ja ekseemidele peale valada ning peanahaprobleemide või juuste väljalangemise korral võid takjajuuretõmmisega juukseid loputada. Äkki natuke aitabki.

Takjajuured, muuseas, on päris suhkrurikkad. Ehk on siin alternatiiv kommi asemel?

Kortsleht

“Väekas naistetaim”

Kortsleht on üks õige isevärki taim, mil võime erilisel kombel kastepiisku ja vihmavett korjata ning neid imelisteks pärlitena helkivateks veepisarateks muuta. Varakevadisel hommikul neist lehtrikestest kastetilku rüübata on justkui omanäoline  rituaal… 

Kortsleht on pehme ja kurruline, mistõttu peetakse teda sageli ka naistetaimeks – meenutab ta mingis mõttes ju emakat. Kortslehe teine nimetus on maa-aluse rohi. Eesti pärimuses olid maa-alused ikka ka nahahädade põhjustajad, nii on üpriski loogiline tuletada, et kortsleht just ka allergiate ja nahaprobleemide puhul võib leevendust tuua.  Lisaks kõigele on kortslehetee seedimist toetav. 


Kui kortsleht sinu aeda juba kasvama on tulnud, ehk tuli ta midagi naistest ja naiselikkusest pajatama?

Küüslauk

“Looduslik antibiootikum

Ei ole vist teist nii müütiliselt vägevat halbade vaimude eemalepeletajat legendides, nagu küüslauk! Kui juba vampiirid eemale peletatud saavad, mis siis viirustest rääkida.

Tõesti, küüslaugul on tugevad antibiootilise toimega lenduvaid aineid, seega on mitmete gripiviiruste korral küüslaugust abi ning eks ta või omada ka üldtugevdavat mõju. Kindlasti aga  on küüslaugul ateroskleroosi ennetav mõju.

 

Üks iidne retsept soovitab süüa päevas 2 hakitud küüslauguküünt leivaga ja tõesti – ka tänapäeva teadus on leidnud, et see aitab viiruslikke külmetushaiguseid eemale peletada ja aitab hoida veresoonkonna tervist. Lisaks vähendab küüslauk soolestikus käärimis-ja roiskumisprotsesse, soodustab seedetegevust, mistõttu on eriti hea kaaslane ajal, kui seedetegevus toetust vajab ja “seedetuld oleks vaja juurde keerata”. 

Vägev taim, kui vaid seda lõhna poleks… Kuid siingi on abilised lähedalt võtta – vaid paari kohvioa närimine või leige piima peale joomine vähendab küüslaugulõhna vägagi edukalt.

Mänd

” Aastaringselt korjatav taim”

NATURALINDA TOODETES ON MÄND HINGAMISTEEEDE SALVI (NÖHASALVI) SEES.

Mänd on üks neist vähestest taimedest, mida saab koguda aasta ringi – täpsemalt siis oksatippe ja okkaid võib korjata ükskõik mis ajal, kasvusid küll saab vaid aprillis-mais.

Ravimtaimena on mänd kuusele paras paarimees. 

Enamasti on mänd kasutusel hingamisteede hädade leevendamiseks. Selleks sobib väga hästi männiokka aur: 1/2 liitrile keevale veele lisatakse väike peotäis droogi ja seda auru tuleb hingata iga mõne tunni tagant. 

Lisaks okastele saab männilt ka vaiku, mis on põletikuvastase ja haavu parandava toimega.

Kõige parem viis mändide abil kopsusid puhastada on aga teha mõnus jalutuskäik männimetsas. Kas tunned, kuidas lõhnab?

Teekummel

“Pai sinu kõhule”

NATURALINDA TOODETEST ON TEEKUMMELIT KATKISE KOHA SALVI JA KUMMELIÕLI SEES.

Nüüd, kus uus aasta on õige pea sündimas, tasub ehk meenutada, mis on üks esimesi taimi, millega peale sündi suur osa inimlastest esmasena kokku puutub. Jah, selleks on teekummel kui suurepärane kõhugaase leevendav taim. Teekummelil on ka nõrgalt rahustav ja põletikuvastane toime, eriti hästi sobib ta kõhuhädade puhul ning on välispidiseltki kasulik. 

Kui soovid head kummeliteed valmistada, siis peenesta kuivatatud õisikud käte vahel, lisa 1 spl kummelile 1 kl keema lastud vett, jäta 10 minutiks tõmbama ja tarvita klaasitäis 3 korda päevas. 

Täpselt pool aastat on jäänud südasuveni, mis on kummeli korjamise parim aeg! Kummeliteed juuakse aga aastaringi, maailmas ühtekokku rohkem kui miljon tassitäit päevas! Kuulud sinna sinagi?

Tehtud käsitsi ja armastusega,
Sinu tervise heaks!

Ostukorv
Scroll to Top